Sõit LAVi

Sissejuhatuseks nii palju, et tekkis mõte jäädvustada mõned detailid reisist. Võib-olla kellelgi teisel ka põnev lugeda.

5.02

Olen öösel maganud täpselt 2 tundi, sest sain vahetult enne reisi koostööpakkumise, millest keelduda oli väga keeruline. Sellega seoses pidin enne LAVi sõitu komponeerima ühe loo idee valmis ja selle noodistama ning seda tehes mööduski minu öö enne reisi. See selleks.

Ärgates ei saa keha mitte midagi aru ning igasugune reisiärevus puudub. Pole kohe üldse sellist tunnet, et hakkaks kuskile kaugele reisile minema.
Apaatsest seisundist hoolimata panen kotti veel viimased nimekirjas olevad asjad ning mässin oma seljakoti toidukilesse. Umbes kl 11.25 kohtume Anniga väga koomilisel moel Tallinna lennujaama pagasi check in’i sabas.

Esimene lend Tallinn - Istanbul, vedajaks Turkish Airlines, mis siiani on üks mu lemmikuid lennufirmasid. Lend kestab ligi 4 tundi, mille sees pakutakse ka sooja sööki.

Istanbuli jõudes on kell 17 läbi ning järgmise lennuni on meil ligi 8h aega. Mõistagi on aga lennujaama turva- ja passikontrollist läbi jõudes õues täiesti kottpime ning ka üllatavalt külm. Otsustame siiski metroo ja trammiga kesklinna sõita, kuid meie linnaskäik piirdub turvakaalutlustel vaid pisikese jalutuskäigu ning õhtusöögiga. Kokkuvõttes võttis sõit lennujaamast linna ja tagasi ilmselt rohkem aega, kui seal viibimise aeg, aga sellest pole midagi. Vähemalt on linnuke kirjas, et olen ka nüüd Istanbulis (väljaspool lennujaama) viibinud ning näinud väga ilusaid õhtutuledes mošeesid (küll ainult väljastpoolt, aga siiski).

6.02

Kell 2.15 Türgi aja järgi stardib meie öine lend Johannesburgi. Mõte peaaegu kümnetunnisest ööst lennukis ei vaimusta mind karvavõrdki, aga muud varianti seekord ei pakuta :)
Maru külm oli magada ning minu taga istuv suurt kasvu mees (kellel polnud ka seal obviously lihtne olla) nügis terve öö minu tooli, kuid mõningate pooltundide kaupa sai isegi veidi tukastatud.
Kuigi minu algne plaan oli öösel pakutavat lennukisööki mitte süüa, läks see siiski luhta, sest kui kogu lennukitäis inimesi klõbistab ja nihverdab, pluss palutakse sul oma tool püstisesse asendisse tõsta, siis on üsna keeruline selle sagina keskel ainsana magada. :P
Hommikul enne maandumist pakuti ka hommikusööki ning umbes 11.30 paiku hommikul jõudsimegi kenasti Lõuna-Aafrika vabariiki, Johannesburgi lennujaama.
Võrreldes näiteks Istanbuli (või mõne muu suure Euroopas asuva) lennujaamaga, oli tegu üllatavalt rahuliku lennujaamaga. Kui ka meie kaks kiletatud kompsu olid kenasti pagasilindile jõudnud (jee!), oli aeg pikad püksid lühikeste vastu vahetada ning rendiautole järele minna.

Esimene mulje kohalikest: klienditeenindajad, lennujaamatöötajad, koristajad... kõik laulavad!
Valjusti ja ilma igasuguse häbita. Nii nagu peakski olema normaalne.

Kohe lennujaamast saame kätte rendiauto ning vapper Anni asubki seda täiesti võõras riigis, vasakpoolses liikluses meie esimese sihtkohani juhtima. Lennujaamast väljudes on esimene liiklussõlm muidugi pisut hirmuäratav - võõras auto, valetpidi tihedapoolsem liiklus ning lisaks ka veel algav kerge vihmasabin. Paneme esimese hooga õigest viadukti mahasõidust mööda, kuid mitte midagi hullu sellest ei juhtu, sest pisikese ringiga oleme peagi tagasi oma õigel marsruudil. Ka vihm jääb üsna pea järgi.

Meie esimene peatuskoht on Alzu Petroport, mille kohta olime ka netist eelnevalt lugenud, et see on tore punkt peatumiseks. WC’st avaneb vaade maastikule ja ninasarvikutele, kes on küll kaugel, aga täitsa nähtavad!
Nando’s pakub meile kerget lõunasööki, mida naudime loomulikult värskes õhus.
Jätkub teekond Dullstroomi poole, kus on meie esimene ööbimiskoht. 

Alzu Petroport

Need seal on ninasarvikud.

Suurelt teelt väiksemale keerates muutub seisukord kardinaalselt. Teed on ootamatuid ja jõhkralt suuri auke täis. Õnneks on liiklus küllalt hõre ning tasakaaluks avaneb aknast maailine vaade, mis meenutab kohati Rõuget :P

Jõuame Dullstroomi, mis tundub nagu täielik maakoht, aga kirjade järgi on täitsa linn, populatsiooniga 558 inimest :)
Meid ootav öömaja on idülliline väike majake suure ja kauni aiaga. Peres on nii lapsi kui lemmikloomi, kes kõik aeg-ajalt aias ringi tšillivad. Meie võõrustaja on äärmiselt lahke ning jutukas naisterahvas Kerry, kes muretseb eriliselt selle eest, et õhtud on siin väidetavalt jahedad ning et meil ikka külm ei hakkaks, on ta meile voodisse valmis seadnud õhtu naelaks kujuneva elektrilise teki :D

Ööbimispaik Dullstroomis

Enne magamaminekut mõtlesime veel pisut linnaga tutvust teha, kuid taaskord.. õues on täiesti kottpime. Olematu tänavavalgustus, auklikud teed ning praktiliselt haudvaikus ümberringi ei tekita suurt isu ringi tuiata. Majad “keskuses” on nunnud ja valgustatud. Palju on külalistemaju ja väikseid söögikohti, kuid enamik on kolmapäeva õhtul suletud. Tundub, nagu linn oleks täiesti välja surnud :)  Nii pole ka meil isu siin rohkem ringi ukerdada, vaid võtame ainsast lahti olevast bensukast natuke näksimist ja asume sama targalt ööbimiskohta tagasi.

Enne magamaminekut on tarvis sooritada veel üks tähtis ülesanne.
Kuna homne sihtkoht on Krugeri rahvuspark ja selle ümbrus, siis peame täna hakkama võtma malaaria profülaktika tablette. Konks seisneb aga selles, et kuulduste kohaselt võivad sel rohul olla väga õudsed kõrvalmõjud. Ning see pole see, et “aga kõikidel ravimitel võivad olla kõrvaltoimed!” Jah, seda küll. Aga selle rohu puhul on kuuldud väga elavaid lugusid tuttavate käest ning loetud erinevaist reisifoorumitest mitmeid ja mitmeid näiteid, kuidas see tekitab paljudele inimestele konkreetselt selliseid nähtusi nagu hallutsinatsioonid, ärevushäired, paanikahood või lihtsalt üleüldine äärmiselt kehv enesetunne.
Teiseltpoolt ei tahaks ka malaariasse haigestuda :D
Seega loodame lihtsalt, et tabletid kõrvalmõjusid ei tekita ning võtame need kenasti sisse :)