Hommik on taas varajane. Stardime umbes kl 5.30 paiku viimasele game drive’ile.
Üleüldse oleme viimastel päevadel elanud samas rütmis päikesega ning pean tunnistama, et väga mõnus on. Maksimaalselt valget aega mõjub kehale ikka väga hästi.
Kui elukutse lubaks, rakendaks seda ilmselt Eestiski, aga paraku pole see teatud asjaoludel siiski kahjuks eriti võimalik :D
Ah jaa… Tundub, et malaaria rohud pole meile erilisi kõrvaltoimeid küll õnneks põhjustanud. Mõlema ennesetunne on siiani hea ning kumbki pole täheldanud mingeid imelikke sümptomeid, mis viitaksid Malarone’i kõrvalmõjudele.
Aga tänane hommik. Mõtlen siin praegu kirjutades pikalt, kuidas ometi anda edasi kas või kübeke sellest, millest osa saime.
Ilmselt see polegi päriselt võimalik, vaid tõesti tulebki lihtsalt minna ise ja seda kogeda. Kõlagu see kui tahes klišeena, aga nii see on. Ma ei arvanud eales, et selline asi nagu safari mind võiks nii emotsionaalseks ajada, et ma nutma hakkan, aga vot täpselt nii juhtus.
Sõit oli algul nagu sõit ikka. Lihtsalt võrratult ilus. Päikesetõus, loomadel elu käib.
Kes on ärkamas, kes vastupidi otsib endale pärast pikka toimekat ööd mõnusat magamisaset. Lihtsalt nii äge on neid loomi ja linde seal jälgida.
Sõitsime ja sõitsime kuniks ühel hetkel oli pilt selline:
Aga tänane hommik. Mõtlen siin praegu kirjutades pikalt, kuidas ometi anda edasi kas või kübeke sellest, millest osa saime.
Ilmselt see polegi päriselt võimalik, vaid tõesti tulebki lihtsalt minna ise ja seda kogeda. Kõlagu see kui tahes klišeena, aga nii see on. Ma ei arvanud eales, et selline asi nagu safari mind võiks nii emotsionaalseks ajada, et ma nutma hakkan, aga vot täpselt nii juhtus.
Sõit oli algul nagu sõit ikka. Lihtsalt võrratult ilus. Päikesetõus, loomadel elu käib.
Kes on ärkamas, kes vastupidi otsib endale pärast pikka toimekat ööd mõnusat magamisaset. Lihtsalt nii äge on neid loomi ja linde seal jälgida.
Sõitsime ja sõitsime kuniks ühel hetkel oli pilt selline:
Ajus tekivad esialgu täielikud käärid, sest põhjamaa inimesele on justkui sisse kodeeritud, et lõvi elab loomaaias.
“Aga see ei ole ju loomaaed,” oli vaja kogu aeg sisendada. Siin on hoopis nende kõige loomuomasem keskkond elamiseks ning ma ei tea, miks nende nägemine siin mind niimoodi puudutab.
Meie vaateväljas oli kokku kuus lõvi!
Esimene tavapärane moodne reaktsioon on loomulikult, et saaks nad ometi ruttu pildile. Ja muidugi ma ka tegin pilte. Aga ühel hetkel ma lihtsalt tundsin, et ma ei taha.
Tundsin, et see pidev pildistamine ei lase mul neid rahulikult vaadata ja imetleda.
Järgmisel hetkel ilmus lõvide sekka ka üks ninasarvik ja siis oli minu mõistusega ikka täitsa nägemist. Imetlesin neid võrratuid loomi ja püüdsin aru saada, kus ma olen.
Imetlesin neid piltilusaid loomi mitte loomaaias, vaid seal, kuhu nad on päriselt loodud elama, nende omas, orgaanilises ja päris eluolus, päikesetõusu saatel kell 6 hommikul ning pisarad lihtsalt voolasid ja voolasid…
Täiesti kirjeldamatult võimas elamus. Võimas on loodu.
Lõvisid vaatlesime päris tükk aega.
Vahepeal nad sirutasid end, vahetasid kes külge, kes asukohta…
See viimane game drive osutuski minu ja ilmselt ka Anni jaoks kõige erilisemaks, kuigi need kõik olid ääretult-ääretult toredad.
Nägime veel ninasarvikut beebininasarvikuga, nägime üksikut elevanti, kes oli hästi häbelik meid nähes, nägime kauneid ja nõtkeid impalasid, üksikut kaelkirjakut, tüügassiga (teate see Pumbaa the Lion Kingi multikast)…
Safari lõppedes hakkas otsa saama ka meie aeg Ku Sungulas. Sõime hommikust, pakkisime asjad, jätsime oma imeliste võõrustajate ja brasiillastega hüvasti ning alustasime teekonda, uueks suunaks Panorama Route ning sellel asuv Blyde River Canyon.
Kuna viimased päevad oleme suures osas autos veetnud, mõtlesime Anniga, et tegelikult oleks vahelduseks mõnus end ka ise natukene liigutada. Niisiis otsustasime teha läbi mõned matkarajad Blyde River Canyon Nature Reserve’is.
Ku Sungulast paari tunni autosõidu kaugusel asub Blyde Canyon, A Forever Resort, kust me matkaradu alustame ja lõpetame.
Rajad kõige lihtsamad ei ole, ütleks. Pinnas on kivine ja ebatasane, kogu aeg toimub liikumine üles- ja allamäge, liikumist takistavad veel tihedalt kasvavad puud.
See-eest vahepeal avanevad vaated on ikka jõhkrad. :)
 |
| Three Rondavels, Blyde River Canyon. Täitsa ise tegin selle pildi, ei võtnud google'ist :P |
Kombineerime omale raja, mis koosneb kolmest erinevast “ametlikust” rajast ning matkamisaega tuleb kokku kuskil 3-4 tundi, mille sisse mahub ka üks ujumispaus. Mõnus!
Päikeseloojangu eel alustame sõitu Graskopi suunas, kus asub meie järgmine öömaja Elephant’s Nest.
No comments:
Post a Comment